Treeningpäevikud: kuidas neist maksimumi võtta?

Kati Roivase poolt • 09.08.2026
koolitusmärkmed
Suvised treeningud on täies hoos ning paljud sportlased ja treenerid töötavad selle nimel, et luua alus eelseisvaks hooajaks. Üks parimaid vahendeid selle protsessi teadlikumaks ja tõhusamaks muutmiseks on treeningpäevik.

Suvised treeningud on täies hoos ning paljud sportlased ja treenerid töötavad selle nimel, et luua alus eelseisvaks hooajaks. Üks parimaid vahendeid selle protsessi teadlikumaks ja tõhusamaks muutmiseks on treeningpäevik.

Parimal juhul annab treeningpäevik hea ülevaate sportlase soorituse taga olevatest teguritest. Kui treeningpäevik on hästi täidetud, saab sellest välja tuua nii paranemise kui ka kehvema soorituse põhjused. 

Treeningpäeviku täitmine aitab kaasa: 

  • Tooge etteaste tagamaid
  • Näita edenemist 
  • Analüüsige tehnikat ja tulemusi 
  • Tuvasta arengupunktid 
  • Väsimuse või ülekoormuse või vigastuste tekkimise tunnuste ilmnemine
  • Näita, mis inimesele hästi sobib
  • Näidake, mida on vaja muuta või parandada 

Lisaks muudele mõõtmistele nagu südame löögisageduse varieeruvus (HRV), VO2 testid või muud sageli tehtavad testimisprotokollid, võib treeningpäevik olla üks olulisemaid tööriistu oma soorituse analüüsimiseks, andes pikaajalise ülevaate. 

Kuigi see võib tunduda ilmselge, ei ole treeninglogi analüüsimine samaväärne ainult võistluste analüüsimisega. Oma soorituse ja eelmise hooaja uurimisel on hea pöörata tähelepanu erinevatele aspektidele, mitte ainult võistlustel saavutatule. Näiteks kui kellelgi on treeningutel olnud probleeme konkreetse treeningtsooniga, siis see kajastub suure tõenäosusega ühel või teisel moel ka võistlustel. 

Eriti kui treeninghooajal pole nähtavaid takistusi, aga võistlused ei lähe ootuspäraselt, võib treeningpäevik anda mõningaid vastuseid ja luua uueks hooajaks baasjoone. 

Sportlaste hooaegade analüüsimisel või uute treening- või võistluseesmärkide seadmisel võib hea alguspunkt olla oma loomulike tugevuste äratundmine. Oluline on mõelda oma tugevustele ja sellele, kuidas neid edasi arendada, sest need tugevused on võistlustulemuste võtmetegurid. 

Neid võimeid tuleb pidevalt arendada ja kui neid ei hooldata ega arendata, võivad need tulevikus nõrkusteks muutuda. Seega on sageli lihtne mõelda nõrkustele ja sellele, kuidas neid parandada, kuid sama oluline on ära tunda oma tugevused ja viia need järgmisele tasemele. 

Tänapäeval on palju platvorme, kus saab sooritust logida ja jälgida ning kus spordikella saab automaatselt sünkroonida, et treeningu andmeid platvormile uuendada. Siiski pole pelgalt treenitud tundide või joostud või suusakilomeetrite jälgimine arengupunktide analüüsimisel või probleemide ilmnemisel eriti kasulik. 

Lihtne näide sellest, mida treeningpäevikusse kirja panna: 

  • Andmed: aeg, kilomeetrid, pulss, tõus jne (kui kasutate platvormi ja sünkroonite oma kella, kuvatakse need automaatselt)
  • Sport/Intensiivsus/Fookus 
  • Tunded: kuidas treening läks/tunne/arengupunktid, märkmed tehnika kohta 

Treeningpäeviku pidamine ning treeningu ajal kogetu ja fookuse üleskirjutamine aitab sportlasel iga harjutuse tähendust paremini mõista ning õppida oma keha ja seda, mis just tema jaoks sobib. See aitab tal tuvastada ja analüüsida, kuidas konkreetne harjutus, näiteks intervallharjutus, saab mingit kindlat võimet tugevdada. 

Kogenud sportlaste jaoks on see üsna loomulik. Nad analüüsivad regulaarselt treeningperioode või üksikuid treeninguid koos treeneritega. Sellegipoolest võiksid ka noored ja harrastussuusatajad oma tunnete üleskirjutamisest kasu saada ja seda arenguplatvormina kasutada, et parandada või ajakohastada oma soorituseesmärke ning õppida ära tundma, kuidas nende keha töötab ja reageerib erinevatele treeningpingutustele. 

Treeningpäevikust selgub ka see, millal sportlane on olnud suure treeningkoormuse all, ning pikema perioodi treeningute kohta käivad kommentaarid aitavad tuvastada ülekoormuse või ületreeningu märke või hoopis seda, mis on hästi toiminud. Samal moel aitab märkmete üleskirjutamine leida vigastuste tekkimise märke või ennetada probleemide edasist teket. 

Treeningpäeviku pidamine ei ole ainult tippspordi omadus, vaid see aitab ka harrastussuusatajatel oma treeninguid ja taastumist jälgida. Sageli võib elu üldine koormus stressi, töökoormuse või muude tegurite tõttu aeg-ajalt suureneda, mis võivad suurendada väsimustunnet ja mõjutada treeningu kasulikkust. Harrastussuusatajate puhul on see aspekt, mida ei tohiks tähelepanuta jätta. 

Samamoodi otsivad tippsportlased oma treeningpäevikutest erakordselt suure treeningmahu korral väikeseid vihjeid, mis suunavad neid suurenenud koormusele reageerima, vähendades treeningmahtu või kohandades treeningplaani muul viisil. Treeninguga seotud tunnete ja kommentaaride üleskirjutamine aitab pikas perspektiivis jälgida oma erksuse ja energiataseme üldist trendi ning hoiab ära samade vigade teistkordse tegemise. 

Korralikult ajakohane treeningpäevik on üks olulisi vahendeid sportlastele ja nende treeneritele, et jälgida sportlaste edusamme, enesetunnet ja arengupunkte. Mida paremini treeningpäevik on täidetud, seda rohkem saavad sellest kasu nii sportlane kui ka treener. 

*See artikkel avaldati esmakordselt 1. mail 2022 ja seda uuendati täna.

Kas olete huvitatud koolitusest Ski Classics, pikamaa-, traditsioonilist murdmaasuusatamist ja laskesuusatamist? Klõpsake SIIN ja loe selle kohta lähemalt.

Kuva jagamisnupud

Telli meie uudiskiri

Enim loetud

  • topeltpoleerimine
    1

    Viis treeningut kahekordse kepi tehnika arendamiseks

    ProXCskiing.com poolt
    28.08.2026
  • Tandrevold
    1

    Mida sportlased saavad Tandrevoldi loost õppida

    ADÉLA ROČÁRKOVÁ poolt
    02.08.2026
  • jooksutreening
    1

    JOOKSUTREENING: Karolina Hedenströmi näpunäited – intervalltreening, mis suurendab kiirust

    Maja Erikssoni poolt
    06.08.2026
  • 1

    Kuidas parandada oma kahekordset löögioskust murdmaasuusatamises löögiga

    ProXCskiing.com poolt
    06.03.2026
  • koolitus
    1

    RULLSUUSATREENING: tempointervallid noorematele sportlastele

    Ingeborg Scheve poolt
    05.08.2026

Veel artikleid

  • Alliansloppeti põhitegevus

    Kerelihaste tugevus: suusatajatele murranguline tegur

    Talve lähenedes peaksid traditsioonilised murdmaasuusatajad, pikamaasportlased ja laskesuusatajad pöörama suurt tähelepanu ühele sageli tähelepanuta jäetud elemendile: kerelihastele. Tugev kere mitte ainult ei toeta paremaid suusatamistehnikaid, vaid aitab ka vormi säilitada, kui väsimus hakkab tekkima.
    Leandro Lutzi poolt
    09.09.2026
  • Maailmameister ja treener tervitavad teist last

    Kjell-Erik Kristianseni poolt
    08.09.2026
  • Prantsusmaa kohustuslikud mäekurud – 2. osa

    Mattis Basille'i poolt
    08.09.2026
  • Olümpialegend leiab armastuse Instagramis: "Tunnen end maailma õnnelikumana"

    Ingeborg Scheve poolt
    07.09.2026
  • Lävetreeningu selgitus: suusavastupidavuse taga peituv teadus

    autor Teemu Virtanen/Leandro Lutz
    07.09.2026