ajalugu

Gällivares on Dundret Runt saanud selgeks kevade märgiks ja paljude suusatajate loomulikuks sihtkohaks. Aga kuidas see kõik alguse sai?

Dundret Runti esimesel väljaandel 11. aprillil 1965 rivistus Dundreti mäe jalamile 228 osalejat. Juba debüütaastal said suusatajad valida kahe distantsi, 30 km või 60 km vahel. 60 km distantsid alustasid Harrträski lähedalt, 30 km distantsi osalejad aga sõitsid köisraudteega (!) Dundreti tippu, enne kui ületasid mäe ja laskusid lõunaküljel asuva Kelva kontrollpunkti poole.

Võistluse idee tekkis pärast legendaarse suusajuhi Gösta Frohmi külaskäiku Gällivaresse. Ta uskus, et Rootsi Vabaõhuliit peaks korraldama Dundreti ümbruses harrastusvõistluse. „Dundret Runt – ütle seda mitu korda ja sellest saab luule,“ ta ütles. Peagi pärast seda korraldati esimene väljaanne.

1969. aastal kasutati võistlusel viimast korda Dundreti mäele viivat köisraudteed. Äärmiselt jäised olud tekitasid kaost, kui osalejad üritasid mäest Kelva poole laskuda, mis viis arvukate vigastuste ning suuskade ja keppide purunemiseni. Järgmisel aastal võeti kasutusele uus rada, kuid kohalikud elanikud ei võtnud seda hästi vastu. „See pole Dundret Runt,“ Suusatajad protesteerisid. 1971. aastal seati 30 km pikkune rada lõpuks oma praegusesse formaati, mis võimaldas osalejatel Dundretit igast suunast vaadata.

Raja ääres asuvatel abipunktidel on samuti eriline ajalugu.

Toidu- ja joogijaamad on alati playmängisid olulist rolli Dundret Runtis ja on harrastussuusatajate jaoks olulised peatuskohad. Juba 1965. aastal tegid korraldajad koostööd kohalike ettevõtetega jaamade majutamiseks. 30. aastapäeva väljaandes aastast 1994 märgiti:

„Dundret Runtis on oluline eesmärk ise, mitte aeg. See tähendab ka seda, et suusatajad võtavad jaamades aega peatumiseks ja teenitud puhkuse nautimiseks, luues seltsimehelikkuse tunde.“

See traditsioon elab edasi. Tänapäeval on 30 km rajal viis ja 50 km rajal seitse peatust, kus kohalikud ettevõtted ja organisatsioonid pakuvad Hellneri staadionile tagasiteel suupisteid ja meeldivat atmosfääri.

Võistlused

Alates algusest 1965. aastal on Dundret Runt olnud ajavõtuta harrastusvõistlus ja see traditsioon jätkub. Stardiaken on kell 7.00–9.00, ühisstart kell 8.00. Osalejad suusatavad mäel omas tempos – kiirustada pole vaja. Raja ääres on joogipunktid, ergutuskõned ja suurepärane atmosfäär. Kell 14.00 pannakse finišisse Porjusvägenil, finišini on jäänud 13 km.

13km

2025. aastal kasutusele võetud 13 km pikkune distants algab osalejate bussisõiduga Kelvajärvisse. Sealt viib 1 km pikkune transpordilõik XL Bygg/Colorama kontrollpunkti lähedal asuvasse starti. Seejärel jätkub rada mitmekesisel maastikul finišisse Hellneri staadionil. Sagedaste abipunktidega pakub see võistlus nauditavat elamust igas vanuses osalejatele.

30km

30 km pikkune rada on suhteliselt lihtne ja kulgeb peamiselt Dundretit ümbritsevatel soodel. 10 km pärast on nii suusatajate kui ka pealtvaatajate seas populaarne toitlustuspunkt, kus 50 km pikkune rada taasühineb. Siin süüdatakse lõkked ja pakutakse sooja põhjapõdrapuljongit.

Mõni kilomeeter pärast Malmi kontrollpunkti asub raja ainus tõeline laskumislõik, mis viib vanale Tunturistavosjänkkä niidule. 17 km pärast seisavad suusatajad silmitsi Porjusvägeni tõusudega, mis on paljudele harrastussuusatajatele, kellel on juba peaaegu 20 km selja taga, keeruline väljakutse. Siin on sageli abipunkte ja pärast viimast toitlustuspeatust on jäänud viis kergemat kilomeetrit finišisse Hellneri staadionil.

50km

Pikk Dundret Runt oli algselt 60 km pikk ja seda peeti laialdaselt väga nõudlikuks, sageli võrreldakse seda Vasaloppetiga, hoolimata sellest, et see on lühem. Tänapäeval on rada lühendatud 50 km-ni (täpsemalt 47 km-ni), kuid see on endiselt tõsine väljakutse.

Pärast 10 km kahekordset suusatamist mööda Harrträski ja üle avarate soode jõuavad suusatajad teise kontrollpunkti Renforskningenis. Selles endises uurimisjaamas viis Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool läbi uuringu põhjapõtrade hädaolukorras toitmise kohta. Siin saavad osalejad mustikasuppi ja spordijooki.

Järgneb kõige nõudlikum lõik pikkade tõusudega üle Kuolpa kuru. Järgmine suurem väljakutse tuleb võistluse keskel: Saivovaara tõus, pikk ja ühtlane tõus mööda raja piirjoont. Pärast Saivovaarat viib teenitud 1 km pikkune laskumine tagasi 30 km pikkusele rajale, kus suusatajaid premeeritakse sooja põhjapõdrapuljongiga.

Lisateavet ürituse kohta leiate SIIN