Fluori keeld: sabotaažihirm

fluor
Fluori keeld tekitab muret: „Kui keegi tahab saboteerida, siis ta leiab selleks viisi.“

Fluori keeld tekitab muret: „Kui keegi tahab saboteerida, siis ta leiab selleks viisi.“

Maja Dahlqvist on üks paljudest Rootsi murdmaasuusatajatest, kes on mures tahtliku sabotaaži pärast, kui novembri lõpus Rukal algavad maailmameistrivõistlused ja jõustub täielik fluori keeld. 

Murdmaasuusatajat, kes võitis eelmisel talvel teist aastat sprindi maailmakarika, toetab Rootsi koondise mänedžer Ander Byström. 

„Selle eest on võimatu end kaitsta,“ ütles Byström Rootsi ajalehele. Expressen.

Fluori keeld võeti mitu aastat tagasi vastu nii Rahvusvahelise Suusa- ja Lumelaualiidu (FIS) kui ka Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu (IBU) poolt, kuid kohapealse testimise ebakindluse tõttu on see praeguseni edasi lükatud. 

Nüüd peetakse testimisseadmeid ja -protseduure usaldusväärseteks ning keeld jõustub kõigil tasemetel. See tähendab, et kõigi sportlaste suuski testitakse enne starti ja pärast finišit. Fluoromeetri punase tulemuse tagajärjed on karmid: need, kes testivad fluoromeetrit punase tulemusega, diskvalifitseeritakse ja otsust ei saa edasi kaevata. 

Samuti loe - Fluorikeeld: kuidas suuski ja varustust puhastada.

Haavatavus 

Eelmisel nädalavahetusel Austrias Söldenis toimunud alpi maailmakarika avavõistlusel toimunud fluori skandaal näitab selgelt, kui vähe on vaja ja kui haavatav sabotaaži suhtes oled. 

Norra koondislase Ragnhild Mowinckeli suusad, kellele anti võistluse esimeseks pooleks roheline tuli, ilmusid vähem kui poole tunni pärast ootamatult tohutu hulga fluoriga. Mowinckel diskvalifitseeriti. 

FIS-i andmetel oli Mowinckelil suuskade all kümme korda rohkem fluori kui ühelgi teisel sportlasel samas valdkonnas ja palju rohkem kui diskvalifitseerimise piirmäär. 

Vähem kui nädal pärast Söldeni fluoriskandaali selgus, miks suuskadel oli liiga palju fluori: süüdi olid vahatamisruumis olevad tööriistad.

See juhtum on tekitanud ärevust ja ärevust kogu suusakogukonnas, isegi kaugel väljaspool mäesuusatajate laagrit. Lisaks kergele libisemisele depilatsiooniruumis kardetakse ka tahtlikku sabotaaži.

Artikkel jätkub allpool. 

Maja Dahlqvist on üks paljudest suusatajatest, kes kardavad sabotaaži, kui novembri viimasel nädalavahetusel Rukal algavad murdmaasuusatamise maailmakarikavõistlused. Foto: Petter Arvidson/BILDBYRÅN

Halfvarsson: „See oleks katastroof.“

Rootsi koondise veteran Calle Halfvarsson on üks suusatajatest, kes suhtub skeptiliselt sellesse, kuidas fluori keeld murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel toimib.

„Tunnen end ebakindlalt. Ma tean, et testimisseadmetega on olnud palju probleeme. Need pole töötanud, aga nüüd peaksid need järsku töötama. Aga kas me saame olla kindlad, et need töötavad päeval, mil me Rukal alustame? Ma ei tea,“ ütleb Halfvarsson ja lisab: 

„See oleks katastroof, kui me seal seisaksime ja see ei töötaks. Ja mida te siis teete?“

Sa ei paista olevat veendunud, et kõik hästi läheb. 

„Ei, mina ei tea. Ja keegi ei teagi, eks? Ma pole kindel, kas FIS ka.“ 

Artikkel jätkub allpool. 

Calle Halfvarsson suhtub skeptiliselt sellesse, kuidas fluori keelustamine praktikas toimib. Foto: Maxim Thore/BILDBYRÅN

Aga isegi kui testimisseadmed osutuvad toimivateks, avab keeld ja selle jõustamise viis uue väljakutse: sabotaažioht. 

„Jah, see aspekt on olemas,“ ütleb Rootsi koondise mänedžer Ander Byström. 

Ta juhib tähelepanu sellele, kui vähe on vaja pärast finišit fluorestseeruva kontrollvärvi punase värvi testida. 

„Piisab vaid sellest, kui pealtvaataja arvab, et „see tüüp sõidab nüüd liiga kiiresti“ ja loobib rajale fluori. Ja sellise sabotaaži eest ei saa end kunagi kaitsta,“ ütleb Byström.

Sprindistaar Maja Dahlqvist on millekski selliseks valmistunud. 

„Nüüd on äkki veel üks reegel, mida võid rikkuda. Ja kui keegi tahab saboteerida, leiab ta selleks viisi. Eriti praegu hooaja alguses, enne kui sul on veel aimu, kuidas kõik toimib,“ ütleb Dahlqvist. 

Loe edasi: Norra fluorivaba juhend saab rahvusvaheliseks standardiks.

Kuva jagamisnupud

Telli meie uudiskiri

Enim loetud

  • Olümpiamängud
    1

    Olümpiamängud 2026: meeste 50 km ühisstardiga jooksu täielik juhend

    Kjell-Erik Kristianseni poolt
    21.02.2026
  • 1

    Mis teeb Klæbo nii erakordseks?

    Ingeborg Scheve poolt
    03.12.2021
  • Olümpiamängud
    1

    Olümpiamängud 2026: naiste 50 km ühisstardiga jooksu täielik juhend

    Kjell-Erik Kristianseni poolt
    22.02.2026
  • Ari Luusua
    1

    Dopinguga karistatud suusataja üllatab uues spordis

    Ingeborg Scheve poolt
    30.08.2026
  • Meeskonnasprint Klaebo
    1

    Olümpiamängud 2026: meeste võistkondliku sprindi täielik juhend 

    Kjell-Erik Kristianseni poolt
    18.02.2026

Veel artikleid

  • Alliansloppeti põhitegevus

    Kerelihaste tugevus: suusatajatele murranguline tegur

    Talve lähenedes peaksid traditsioonilised murdmaasuusatajad, pikamaasportlased ja laskesuusatajad pöörama suurt tähelepanu ühele sageli tähelepanuta jäetud elemendile: kerelihastele. Tugev kere mitte ainult ei toeta paremaid suusatamistehnikaid, vaid aitab ka vormi säilitada, kui väsimus hakkab tekkima.
    Leandro Lutzi poolt
    09.09.2026
  • Maailmameister ja treener tervitavad teist last

    Kjell-Erik Kristianseni poolt
    08.09.2026
  • Prantsusmaa kohustuslikud mäekurud – 2. osa

    Mattis Basille'i poolt
    08.09.2026
  • Olümpialegend leiab armastuse Instagramis: "Tunnen end maailma õnnelikumana"

    Ingeborg Scheve poolt
    07.09.2026
  • Lävetreeningu selgitus: suusavastupidavuse taga peituv teadus

    autor Teemu Virtanen/Leandro Lutz
    07.09.2026